Idapartnerluse e-demokraatia konverents Austrias

22.november.2018

23. oktoobril toimus Austria ELi Nõukogu eesistumise raames Kremsis Idapartnerluse e-demokraatia konverents, mis oli jätkuks 4. oktoobril 2017 Tallinnas korraldatud e-Partnerluse konverentsile. Ürituse korraldas Austria Kremsi Doonau ülikooli e-valitsemise teaduskond koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudiga.

Konverents võimaldas teadusasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja avaliku sektori esindajatel arutleda e-demokraatia võimaluste ja ohtude teemal. Eelkõige keskenduti IKT võimaluste kasutamisele, et toetada poliitilist kommunikatsiooni, otsustusprotsesside läbipaistvust, ja  avalikkuse kaasamist. Eesti kogemusi vahendas otsustusprotsesside läbipaistvuse teemalisel arutelul panelistina TTÜ nooremteadur Maarja Toots ja kaasamise teemalisel arutelul moderaatorina Idapartnerluse riikide küberturvalisuse ja e-demokraatia uuringu kaasautor Dr Jelizaveta Krenjova-Cepilova.

Kremsi konverentsi korraldamises osales ka Austria Idapartnerluse eriesindaja Dr Thomas Buchsbaum, kes on olnud aktiivne e-teemade edendamisel IP riikides ja hea koostööpartner EIPKile. TTÜ Prof Robert Krimmer ja Austria IP erisaadik Dr Buchsbaum panustasid mõlemad 2009. a. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse REC(2009)1 koostamisel e-demokraatia edendamiseks liikmesriikides, mis on olnud üks tähtsamaid e-demokraatia suunanäitajaid.

Konverentsi peamised teesid

Poliitiline kommunikatsioon: Valeinfo mõju vähendamiseks peab leidma viise, kuidas muuta traditsioonilist meediat tasuvamaks ja toetama rohkem uurivat ajakirjandust ning avalikku ringhäälingut. Lisaks on jätkuvalt vaja tõsta inimeste meediapädevuse taset, sest valeinfot on märgata keerulisem, kui me arvatagi oskame. Valeinfo levikut võimendavad eriti just sotsiaalmeedia platvormid, mille põhieesmärk pole arutelude soodustamine vaid hoopiski reklaami võimalikult laialdaselt levitamine. Tulenevalt mitmete IP riikide keerulisest poliitilisest olukorrast levitatakse valeinfot seal nii sise- kui ka välisvastaste poolt.

Poliitiline läbipaistvus ja vastutus: Otsustusprotsesside läbipaistvus ja juurdepääs avaliku sektori andmetele võib teatud juhtudel soodustada elanike poliitikas osalemist. E-lahenduste abil, mis kasutavad tehisintellekti, on võimalik lihtsustada poliitiliste valikute tegemist ja teha nt kandidaatide valimine valija jaoks lihtsaks. Kuna aga tehisintellekt ja algoritmid võivad eksida, siis nt valimistoimingu efektiivsuse suurendamine võib poliitilist legitiimsust hoopis vähendada, mistõttu on järjest enam vaja tegeleda algorithmic accountability tagamisega. Algoritmide vastutus peab olema tagatud vähemalt samal tasemel kui traditsioonilised poliitilise vastutuse mehhanismid.

Avalikkuse kaasamine poliitilistesse otsustusprotsessidesse: IP riikides pole nii tugevat kodanikuühiskonna traditsiooni kui paljudes ELi liikmesriikides. Ka e-lahenduste kasutamine on IP riikides väga madal. Elanikud osalevad poliitikas aktiivsemalt, kui nad nõustuvad sõnumiga, mida neile edastatakse ja nad näevad oma osalusest tulenevat selget kasu.