Euroopa Idapartnerluse ind ja hoog peavad järgmisel kümnel aastal jätkuma

10.veebruar.2019

Iga-aastane ja järjekorras kuues Idapartnerluse konverents  tähistas sel korral kümne aasta möödumist ajaloolisel Praha tippkohtumisel sõlmitud kokkuleppest, mis pani aluse Euroopa Liidu Idapartnerlusele. Rõhutati ka Rootsi ja Poola algse Idapartnerlusinitsiatiivi olulisust. Aastakonverentsi korraldas SA Eesti Idapartnerluse Keskus koostöös Välisministeeriumi ja Euroopa Komisjoni esindusega Eestis.

Konverentsil osalesid Armeenia välisminister Zohrab Mnatsakanyan, Ukraina valitsuse Eurointegratsiooni Ameti peadirektor Olga Stefanishyna, endine Gruusia välisminister Mikheil Janelidze, EL eesistuja Rumeenia välisministeeriumi riigisekretär regionaalse ja multilateraalse koostöö alal Dănuț Sebastian Neculăescu, Saksa Bundestagi liige ja selle IP, Kesk-Aasia ja Venemaaga tehtava koostöö koordinaator Dirk Wiese, Euroopa Ülemkogu eesistuja välissuhete nõunik Riina Kionka, Euroopa Komisjoni Neighbourhood East, DG Near direktor Lawrence Meredith, ning paljud teised arvamusliidrid Eestist, EL-st ja Idapartnerlusriikidest.

Konverentsi avakõne pidas peaminister Jüri Ratas, kes kinnitas, et koostöö Euroopa Liidu kuue idapoolse partneriga (IP) on Eesti välispoliitika oluline prioriteet. Lisaks on kõik kuus riiki meie olulisimate kahepoolsete arengukoostööpartnerite hulgas. Me jätkame neile oma kogemuste jagamist meie enda ülemineku kogemuste põhjal, nagu e-valitsuse loomine, haldusreformide läbiviimine, kodanikuühiskonna tugevdamine ja meediaoskuste suurendamine. Euroopa parlamendi liige Urmas Paet leidis, et tulevikus on oluline jätkata EL toetusega IP maadele, eriti Ukrainale, Gruusiale ja Moldovale kõigis valdkondades, sh poliitilise – ja julgeoleku alase toetuse alal.

Konverentsil leiti, et ind ja hoog, millega kümme aastat tagasi idapartnerluspoliitika ellu kutsuti, ei tohi raugeda ning koostöö ja reformid peavad kuues partnerlusriigis stabiilsuse, heaolu, demokraatia ja majandusvabaduse edendamiseks ilmtingimata jätkuma.

Konverentsil osalenud mitmed rahvusvaheliselt tuntud eksperdid ja diplomaadid EL-i ja idapartnerluse riikidest nentisid oma sõnavõttudes, et vaatamata viimase kümnendi muutustele maailmapoliitikas on saavutatud olulisi edusamme mitmetes valdkondades.  Alustades uute töökohtade ja õppimisvõimaluste loomisest ning edusammudest korruptsiooni vastses võitluses ja digitaalses transformatsioonis ning lõpetades viisavabadus- ja vabakaubanduslepete sõlmimiseni kolme idapartneriga – Gruusia, Moldova ja Ukrainaga.

Olulisimaks peeti aga Idapartnerluse rolli stabiilsuse tugevdamisel regioonis, ning läbi erinevate reformide liikumist järjest enam õigusriigi ja demokraatlike põhiväärtuste suunas kõigis kuues riigis.

Konverentsil räägitu olulisimad järeldused

  • Idapartnerluse 10 aasta olulisteks edusammudeks võib pidada uute institutsioonide ja koostöö formaatide loomist EL ja IP vahel, liikumist kriisidest tõukunud tegevustest enam proaktiivse koostöö peale.
  • Sõlmitud on uued assotsiatsiooni ja vabakaubanduse raamlepingud (3AA/DCFTA+1CEPA) ja viisavabadust tagavad lepingud. Praeguse koostöö aluseks on 2020. aastaks seatud 20 eesmärki, mis tuleb ellu viia. Nii EL institutsioonide kui IP maade esindajad pidasid oluliseks IP/Naabruspoliitika eraldi eelarverea säilitamist EL eelarves.
  • IP tuleviku väljakutseks on leida paremaid viise IP maade ootuste menetlemiseks ja leida uusi stiimuleid nende reformidele innustamiseks, samas hoida tasakaalu IP ühtse lähenemise ja edasijõudnud maade (Ukraina, Georgia ja Moldova) stimuleerimise vahel.
  • EL liikmesriigid, nt. Saksamaa ja EL institutsioonid soovivad keskenduda koostöö intensiivistamisele ja tulemuste saavutamisele ennekõike olemasolevate koostööplatvormide raames, milleks on majandusareng ja turuvõimalused, institutsioonide ja hea valitsemistava tugevdamine, ühendatavus, energiatõhusus, keskkond ja kliimamuutused ning liikuvus ja inimestevahelised kontaktid.
  • Ukraina, Georgia, Moldova soovivad samas jätkuvalt lähedasemat suhet ja tulevikus liitumist EL-ga. Armeenia on samas rahul praeguse pragmaatilise IP koostöö mudeliga.
  • EL seisukohalt arvates on edu näha ärikoostöö, EL TEN-T transpordivõrgustiku, noorte koostöö osas. EL sooviks näha enam IP maade vahelist regionaalset koostööd. Enam tuleks hoida fookust digitaalvaldkonna (digitaalne majandus ja küberjulgeolek) koostöö edendamisel. Vaja on arendada transpordiühendusi EL ja IP maade vahel, kuna kaubavahetuse mahud kasvavad. Samuti on vaja lisada haridusalast koostööd ja väikeettevõtete toetamist.
  • EL-i suurem kohalolek IP maades ei tähenda automaatselt suuremat ümberkujundavat jõudu, vaja on stiimulite ja tingimuslikkuse paremat ühtesobitamist (smart conditionality). EL seisukohalt on IP maades samas vaja enam justiitssüsteemi, avaliku halduse, korruptsioonivastase võitluse ja meediavabaduse edendamise reforme ja töö tõhustamist.
  • Jõuti järeldusele, et korruptsioon kujutab probleemi mitte üksnes majandusarengule vaid ka julgeolekule. Sellega võitlemiseks ei piisa üksnes karistusmeetmetest, vaid on vaja ka põhjalikke ümberkorraldusi kõigis sektorites ja preventiivseid meetmeid.
  • Samuti on oluline jätkata vaba meedia arengu toetamist IP maades, esmajoones kohaliku meedia toetamist, ning aidata selasetel meediaettevõtetel kohaneda meediamaastikuga, kus sotsiaalmeedial on üha suurem mõju ja suur osa reklaamitulust on läinud sotsiaalmeedia kanalitele.
  • Oluline saavutus on, et kolme riigiga sõlmitud vabakaubanduslepingud töötavad, IP maade eksport EL kasvab kiiremini kui import EL-st. Viisavabadus on loonud positiivse tagasiside ringi, transpordi, turismi arengu. Erasmus+ on toonud kaasa noorsoo vahetuse ja koostöösidemete kujunemise.
  • IP maad soovivad ennekõike lisada koostööd digitaallahenduste, hariduse, investeeringute ja väikeettevõtete toetamise vallas. Enam koostööd soovitakse poliitilises ja julgeolekuvaldkonnas (IP julgeolekukoostöö komponent) ja hübriidohtude vastases võitluses.
  • Konverentsil jõuti järeldusele, et EL-s on vaja muuta arusaama, et piisab ainult heade asjade tegemisest, vaja on seda ka paremini kommunikeerida Idapartnerlusmaade elanikele. Samas on vaja ka muuta Idapartnerite teisenenud seisundi tajumist EL-s – toimunud on areng postsovjetlikest maadest Euroopa maadeks.

Konverentsi järelvaatamine 

Konverentsi fotogalerii (fotograaf: Birgit Püve)

Ülevaadet konverentsiga seotud meediakajastusest saab näha SIIN.