Idapartnerlus

2009. aastal alguse saanud ning Euroopa Liidu naabruspoliitikast välja kasvanud idapartnerlus on Euroopa Liidu, Euroopa Liidu liikmesriikide ning kuue Ida-Euroopa partnerriigi – Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene – vaheline ühisalgatus. Programmil ei ole eraldi administratiivüksust ega sekretariaati, algatuse toimimist koordineerivad Euroopa Liidu naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat (DG NEAR) ning Euroopa Komisjon. Idapartnerlus võimaldab huvitatud idapartnerriikidel Euroopa Liidule läheneda üha tugevamaid poliitilisi, majanduslikke ning kultuurilisi sidemeid luues. Idapartnerlus toetub rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamisele ning ühistele alusväärtustele: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning vabaturumajandus. Eesti jaoks on idapartnerlusriigid olulised nii poliitiliselt kui ka majanduslikult ning prioriteetsel kohal Eesti arengukoostöös.

 

Olulisi ajahekti

  • 2004: Euroopa Liidu naabruspoliitika loomine
  • 2009: Euroopa Liidu idapartnerluse programmi algatamine Prahas
  • 2013: Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumine Vilniuses
  • 2014: Viisavabadus Moldova kodanikele
  • 2015: Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumine Riias
  • 2017: Viisavabadus Gruusia ja Ukraina kodanikele

Tulekul

  • 2017: Euroopa Liidu tippkohtumine Brüsselis (24.11)

 

Kahepoolsed suhted

Euroopa Liit on esitanud konkreetseid mõtteid iga idapartnerlusriigi kohta. Üks idapartnerluse eesmärkidest on arendada uusi ja alal hoida juba olemasolevaid kahepoolseid suhteid Euroopa Liidu liikmesriikide ning idapartnerlusriikide vahel. Kuue idapartnerlusriigi suhted Euroopa Liiduga on väga eripalgelised. Brüssel on välja käinud võimaluse Euroopa Liidule läheneda, luues enim huvitatud idapartnerlusriikidele poliitilise ja majandusliku integratsiooni tugevdamiseks mooduseid ning teid juurdegi. Sõlmitud on uus põlvkond assotsiatsioonileppeid, seal hulgas põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubandusala lepped Gruusia, Moldova ja Ukrainaga, mis on sõlmitud iga riigiga individuaalselt. Lepete rakendumine mainitud kolmes riigis on järgnevail aastail kriitilise tähtsusega; missugune saab olema aga juriidiline raamistik Armeenia, Azerbaidžaani ja Valgevene puhul, pole seni veel selge.

Üks koostöö olulisemaid punkte on viisalihtsustuse ja viisavabadusega seonduv. 2014. aastast saavad Euroopa Liitu viisavabalt reisida Moldova kodanikud, 2017. aasta märtsist Gruusia kodanikud ning sama aasta juunist ka Ukraina kodanikud.  Viisalihtsustuse poole on liigutud ka Armeenia, Aserbaidžaani ja Valgevene puhul.

 

Mitmepoolne koostöö

Kahepoolsetele suhetele idapartnerlusriikidega on aluseks mitmepoolne raamistik, mis võimaldab kõikidel partnerriikidel kohtuda regulaarselt paneelkohtumistel, seminaridel ning koolitusprogrammide raames. Idapartnerluse mitmepoolse soone elluviimise peamised vahendid on neli temaatilist platvormi, mis on seotud järgmiste põhiliste koostöövaldkondadega:

  • Demokraatia, hea valitsemistava ja stabiilsus (1. platvorm)
  • Majandusintegratsioon ja lähenemine Euroopa Liidu poliitikale (2. platvorm)
  • Energiajulgeolek (3. platvorm)
  • Inimestevahelised kontaktid (4. platvorm)

30.08.2017