Aserbaidžaan

EL-i ja Aserbaidžaani suhted

Suhted Aserbaidžaaniga on määratletud idapartnerluse kontekstis kahe peamise põhimõtte kaudu:

  • Vajadus diferentseeritud lähenemisviisi järele: Aserbaidžaanil on vabadus otsustada, mil määral ta osaleb Euroopa Liidu pakutud poliitilise assotsieerumise ja majandusliku lähenemise programmis
  • Tugeva demokraatia rakendamine: Euroopa Liit ei tee kompromisse idapartnerluse põhiväärtuste osas

2006. aastal sõlmitud strateegiline energiapartnerlus on jätkuvalt suurepärane näide vastastikku kasulikust koostööst. Kahepoolsed suhted laiemalt hõlmavad aga palju enamat kui vaid energiasektor ning olulisi edusamme on vaja teha näiteks demokraatia ja põhivabaduste vallas.

Euroopa Liit arutab tihedamate suhete sisseseadmist Aserbaidžaaniga ning 2010. aastal alustati läbirääkimisi konkreetse assotsieerimislepingu üle.

 

Eesti ja Aserbaidžaan

Eesti ning Aserbaidžaani vahelised suhted on head ning viimastel aastatel ka intensiivsemaks muutunud. Mõlemad riigid on huvitatud nii omavaheliste majandus- kui ka poliitiliste sidemete edasiarendamisest. Aserbaidžaani välispoliitika üks põhisuundi viimastel aastatel olnud tihe koostöö Euroopa ning euroatlantiliste struktuuridega. Eesti toetas Aserbaidžaani Euroopa Nõukogusse astumisel – Aserbaidžaan esitas oma avalduse 1996. aastal, mil Eesti oli Nõukogu eesistujaks, ning sai Euroopa Nõukogu täieõiguslikuks liikmeks jaanuaris 2001. Eesti toetab ka Aserbaidžaani lähenemist euro-atlantiliste struktuuridega ja lähenemist Euroopa Liidule

EIPK on nii kahepoolse kui mitmepoolse koostöö raames korraldanud Aserbaidžaani riigiametnikele seminare ja õppevisiite Eestisse, neist viimased on keskendunud avalike teenistuse väljaõppele ja e-valitsusele.