Gruusia

EL-i ja Gruusia suhted

Euroopa Liit on väga toetav Gruusia ambitsioonide suhtes luua tihedamaid sidemeid. Kahepoolselt on kokkulepitud senise tugeva koostöö jätkamises, suurendamaks veelgi Gruusia poliitilist assotsieerumist ja majanduslikku integratsiooni Euroopa Liiduga.

1. juulil 2016 jõustus täielikult ELi-Gruusia assotsieerimisleping ning sellega kaasnev põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond. Lepingut on ajutiselt kohaldatud alates 1. septembrist 2014. Euroopa Liidu Nõukogu võttis 27. veebruaril 2017 vastu määruse, mis käsitleb Gruusia kodanike vabastamist viisanõudest, kui nad reisivad ELi kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. Vastavalt ELi aluslepingutele lisatud protokollidele on Iirimaa ja Ühendkuningriik vabastatud nende sätete kohaldamisest. Nimetatud määrus jõustus 28. märtsil 2017.

 

Eesti ja Gruusia

Suhted Gruusiaga on Eesti jaoks välispoliitiline prioriteet ja Eesti poliitiline toetus riigile on olnud järjepidev. Eesti toetab Gruusia territoriaalset terviklikkust ja panustab Gruusia Euroopa Liidu ja NATO suunalisse integratsiooni. Eesti on olnud valmis jagama oma reformikogemusi arengukoostöö projektidega kaudu. Gruusia on olnud ja jääb lähiajal Eesti suurimaks kahepoolse abi saajaks ning üheks neljast arengukoostöö prioriteetriigist. Välisministeeriumi eelarvest kahepoolsele arengukoostööle minevatest vahenditest on Gruusiale broneeritud enam, kui ühelegi teisele partnerriigile.

Eesti ja Gruusia koostöö näidetena võib esile tuua Gruusia  riigiametnike ja noorte diplomaatide koolitamist, tudengitele õppimisvõimaluste pakkumist, kutsehariduse reformimist ja riigi haldussuutlikkuse tõstmist, samuti EL nähtavuspoliitikat puudutavaid projekte.

Oma osa on andnud ka EIPK, kes on läbi viinud mitmeid riigi haldusliku võimekuse suurendamise alaseid projekte. EIPK-il on olnud pikaajaline koostöösuhe Gruusia NATO ja Euroopa Liidu Informatsioonikeskusega ja Gruusia Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Fondiga.