Ukraina

EL-i ja Ukraina suhted

Ukraina on teinud Euroopaga integreerumise protsessis edusamme ning seda on saatnud püsiv Euroopa Liidu poolne toetus. Hiljutised arengud ning sündmused riigis ei ole vähendanud kahepoolset pühendumust tugevale koostööle ja integratsiooniprotsessi jätkamisele.

Läbirääkimisi Ukrainaga sõlmitava assotsieerimislepingu üle alustati juba 2007. aastal. Assotsieerimislepingu esimesed poliitilised peatükid allkirjastati 2014. aasta märtsis. Ukraina presidendivalimiste järel allkirjastati assotsieerimislepingu ülejäänud peatükid 27. juunil 2014 Euroopa Ülemkogu kohtumise raames. Lepingu tähtsamaid osi kohaldatakse juba ajutiselt alates 1. septembrist 2014. Põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu ajutine kohaldamine algas 1. jaanuaril 2016.

2017. aasta juunikuust jõustus kauaoodatud viisavabadus Ukrainaga. Nii on Ukraina kodanikud järjekorras kolmanda idapartnerlusriigi kodanikud, kel on võimalus reisida Euroopa Liitu viisavabalt.

 

Eesti ja Ukraina

Eesti ja Ukraina suhted on head ning paljudes valdkondades tehakse tihedat koostööd. Ukraina on Eesti välispoliitika prioriteetseks riigiks ja Eesti toetab Ukraina lõimumist Euroopa Liiduga. Ukraina on üheks Eesti arenguabi prioriteetsest sihtriigist. Humanitaarabi peamine eesmärk on 2014. aastal alanud konflikti raskete tagajärgede leevendamine. 2017. aastaks on planeeritud UA abistamiseks 2,2 miljonit eurot (1,2 mln arengukoostööks ja 1 mln humanitaarabiks), mis moodustab ca 20% Eesti kogu arengukoostöö ja humanitaarabi eelarvest.

Ukraina ja Eesti vahel toimub tihe koostöö nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka ametkondade tasandil. 2010. aastal alustas tööd valitsustevaheline komisjon, mille eesmärgiks on arutada kahepoolset koostööd majanduse, hariduse, tehnoloogia ja teaduse valdkonnas vastavalt 2008. aastal jõustunud kokkuleppele.

EIPK on aidanud kaasa demokraatliku ühiskonna arengule Ukrainas, koolitades sealseid valitsusametnikke ja jagades Eesti ülemineku- ja reformikogemust. EIPK teeb head koostööd Ukraina Avaliku Teenistuse Euroopa Liidu Standarditele Kohandamise Keskusega ning Ukraina Kriisimeedia Keskusega. Enim on EIPK olnud aktiivne Eesti arengukoostöö jaoks prioriteetses valdkonnas, mis keskendub demokraatlike riigistruktuuride ja -süsteemide tugevdamisele, sh ka e-valitsemise ja IKT lahenduste juurutamisele riigihalduses, heade valitsemistavade juurutamisele ja korruptsioonivastasele võitlusele.