2009. aastal alguse saanud idapartnerlus on Euroopa Liidu, Euroopa Liidu liikmesriikide ning kuue Ida-Euroopa partnerriigi – Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene – vaheline ühisalgatus. Idapartnerlus võimaldab huvitatud idapartnerriikidel Euroopa Liidule läheneda üha tugevamaid poliitilisi, majanduslikke ning kultuurilisi sidemeid luues. Idapartnerlus toetub rahvusvahelise õiguse põhimõtete austamisele ning ühistele alusväärtustele: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning vabaturumajandus. Eesti jaoks on idapartnerlusriigid olulised nii poliitiliselt kui ka majanduslikult ning prioriteetsel kohal Eesti arengukoostöös.

Novembris 2015 avaldas Euroopa Komisjon ülevaate Euroopa Liidu naabruspoliitikast; ülevaatele järgnesid Nõukogu-poolsed järeldused sama aasta detsembris. See aga, missuguseid tulemusi avaldatud ülevaade endaga kaasa tuua võiks, alles selgub.

Kahepoolsed suhted

Euroopa Liit on esitanud konkreetseid mõtteid iga idapartnerlusriigi kohta. Üks idapartnerluse eesmärkidest on arendada uusi ja alal hoida juba olemasolevaid kahepoolseid suhteid Euroopa Liidu liikmesriikide ning idapartnerlusriikide vahel. Kuue idapartnerlusriigi suhted Euroopa Liiduga on väga eripalgelised. Brüssel on välja käinud võimaluse Euroopa Liidule läheneda, luues enim huvitatud idapartnerlusriikidele poliitilise ja majandusliku integratsiooni tugevdamiseks mooduseid ning teid juurdegi. Sõlmitud on uus põlvkond assotsiatsioonileppeid, seal hulgas põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubandusala lepped Gruusia, Moldova ja Ukrainaga, mis on sõlmitud iga riigiga individuaalselt. Lepete rakendumine mainitud kolmes riigis on järgnevail aastail kriitilise tähtsusega; missugune saab olema aga juriidiline raamistik Armeenia, Azerbaidžaani ja Valgevene puhul, pole seni veel selge.

Üks koostöö olulisemaid punkte on viisalihtsustuse ja viisavabadusega seonduv. 2014. aastast saavad Euroopa Liitu viisavabalt reisida Moldova kodanikud; Euroopa Komisjoni sõnul on vajalikud nõuded täitnud ka Gruusia ja Ukraina ning loodetavasti laieneb viisavabadus peagi ka neile. Viisalihtsustuse poole on liigutud ka Armeenia, Aserbaidžaani ja Valgevene puhul.

Mitmepoolne dimensioon

Kahepoolsetele suhetele idapartnerlusriikidega on aluseks mitmepoolne raamistik, mis võimaldab kõikidel partnerriikidel kohtuda regulaarselt paneelkohtumistel, seminaridel ning koolitusprogrammide raames. Idapartnerluse mitmepoolse soone elluviimise peamised vahendid on neli temaatilist platvormi, mis on seotud järgmiste põhiliste koostöövaldkondadega:

  • Demokraatia, hea valitsemistava ja stabiilsus (1. platvorm)
  • Majandusintegratsioon ja lähenemine Euroopa Liidu poliitikale (2. platvorm)
  • Energiajulgeolek (3. platvorm)
  • Inimestevahelised kontaktid (4. platvorm)

Eesti Idapartnerluse keskus oli abiks Euroopa Komisjonile ja Euroopa välisteenistusele 1. platvormi raames avaliku halduse reformi paneeli loomisel (PAR – Public Administration Reform) ning osaleb selles aktiivselt ka täna. Lisaks sellele korraldab Eesti Idapartnerluse keskus kaks korda aastas ka PAR-seminare, kus osalevad kõik idapartnerlusriigid.

Ametlikud dokumendid

2015. aastal koostatud eduaaruanded
Kord aastas annavad Euroopa välisteenistus ja Euroopa Komisjon välja raporteid, mis hindavad ja analüüsivad idapartnerlusriikide edusamme ja edasiminekut EL-i tegevuskavades kirja pandud eesmärkide suunas. 2015. aasta eduaruannetega saab tutvuda siin

Eastern Partnership