Reedel, 10. veebruaril 2017 toimus Eesti Idapartnerluse Keskuse eestvedamisel Tallinna neljas idapartnerluse aastakonverents. Korraldusele aitasid kaasa Eesti Välispoliitika Instituut ja Euroopa Komisjoni Esindus Eestis. Selleaastane konverents kandis pealkirja „Koostöö ja kommunikatsioon: ootused ja väljakutsed seoses idapartnerlusega 2017. aastal“.

Konverentsi avas EIPK-i juhataja Jaan Reinhold, kes rõhutas oma sõnavõtus koostöö ja kommunikatsiooni olulisust idapartnerluse jaoks, seda eriti just Euroopa turvalisuse seisukohalt. Eesti välisminister Sven Mikser tõi välja idapartnerluse prioriteetsuse Eesti jaoks eesistumise ajal käesoleva aasta teises pooles. Oma tervitussõnades meenutas Keit Kasemets, Eesti Euroopa Komisjoni esinduse juht kohanemis- ja muutumisvõimekuse olulisust praktiliste ja käegakatsutavate tulemuste saavutamiseks.

Vasakult: Marko Mihkelson, Jaan Reinhold ja Sven Mikser 

Sisulisema sissejuhatuse konverentsile tegi Riigikogu liige ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Mihkelson rõhutas strateegilise kommunikatsiooni olulisust inimeste poolehoiu võitmisel, milleta poliitilisi reforme läbi viia on raske.   Sissejuhatava bloki võtmekõnelejatena astusid üles kahe idapartnerlusriigi kõrged ametnikud. Victor Dolidze, Gruusia Riikliku, Euroopa ja Euro-Atlantilise Integratsiooni minister tõi välja Gruusia ja Euroopa Liidu vahelise partnerluse tugevuse, millest annab tunnistust ka hiljutine otsus võimaldada Gruusia kodanikele viisavabadust. Daniela Morari, Moldova Välisasjade ja Euroopa Integratsiooni aseminister rõhutas samuti idapartnerlusriikide ja Euroopa Liidu vahelise konkreetsema koostöö vajalikkust, pakkudes muu hulgas välja Euroopa Liidu ja idapartnerlusriikide rändlustasude erinevuste kaotamise prioritiseerimise Eesti eesistumise ajal.

Konverentsi esimene paneel, „Aken tulevikku: idapartnerlus pärast 2017. aasta tippkohtumist“ keskendus mitmetele omavahel tihedalt põimunud idapartnerluse tulevikuga seotud küsimustele: mida ootavad idapartnerluse raamistikust selle 6 liiget ning milliseid praktilisi lahendusi nende vajadustele suudavad pakkuda eesseisev Eesti eesistumine ning tippkohtumine. Paneeli modereeris Eesti Välispoliitika Instituudi juhataja Lauri Mälksoo ning arutelus osalesid Anna Westerholm, Rootsi idapartnerluse suursaadik, Jan Hofmokl, idapartnerluse täievoliline esindaja Poolas, Nils Jansons, Euroopa välisteenistuse idapartnerluse osakonna asedirektor, Igor Merheim-Eyre, Kenti Ülikooli lektor ja Hennadiy Maksak, keskuse Ukraina Prism juhataja.

Vasakult: Jan Hofmokl, Anna Westerholm, Lauri Mälksoo, Nils Jansons, Igord Merheim-Eyre ja Hennadiy Maksak

Hofmokl rõhutas, et elujõulisuse säilitamiseks peab idapartnerlus muutuma mitmekülgsemaks. Idapartnerluse jätkusuutlikkuse temaatikat puudutas ka Maksak, kes tõi välja asjaolu, et reformide elluviimine toimub kahetsusväärselt aeglaselt. Üldjoontes olid kõnelejad ühte meelt, et toimivate reformide läbiviimiseks idapartnerlusriikides on vajalik sealsete institutsioonide stabiilsus. Kasutoovana nähti ka eskpertide arvu suurendamist regioonis, kuigi kõnelejad jäid eriarvamusele selles, kas eskperdid peaksid tulema Euroopa Liidust või partnerriikidest endist.

Konverentsi teist paneeli, „Strateegiline kommunikatsioon: kaasaegne informatsiooniruum ja idapartnerlus“ modereeris ajakirjanik ja kommunikatsiooniekspert Hannes Rumm. Muu hulgas keskenduti järgmistele küsimustele: missugused on ühised väljakutsed, millega seisavad silmitsi nii Euroopa Liidu liikmesriigid kui ka idapartnerid – näiteks kuidas seista vastu Venemaalt lähtuvale propagandale ning kuidas arendada välja võimekust oma riikide avalikkusega efektiivselt suhelda? Kas praegune idapartnerluse raamistik on sobiv ühisettevõtmisteks strateegilise kommunikatsiooni alal? Panelistideks olid Ehtel Halliste Eesti Idapartnerluse Keskusest, Marju Lauristin Euroopa Parlamendist, Giles Montagnon, Briti välisministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni Euroopa ja Aasia osakonna juht, Jakub Kalenský Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni meeskonnast, Ivana Smoleňová, Praha Julgeolekuuuringute Instituudi kommunikatsiooniosakonna juht ja Māris Cepurītis Läti Ida-Euroopa Poliitikauuringute Keskusest. Arutelu võttis luubi alla keskse vajaduse ümber mõelda ja välja arendada toimiv viis reformide kommunikeerimiseks idapartnerlusriikide elanikele. Panelistid tõid välja, et kommunikatsioon ise kui selline peab olema atratkiivsem ning et valitsused peaksid oma inimestega suhtlema ka tegude, mitte vaid sõnade kaudu. Montagnoni sõnul saab idapartnerluse selge ja efektiivne kommunikeerimine võimalikuks vaid selgepiirilise visiooni olemasolul; sellega nõustus ka Kalenský, kes kutsus üles fokusseeritumale dialoogile, mis aitaks vastu seista Venemaalt lähtuvale disinformatsioonikampaaniale. Panelistid rõhutasid ühiselt vajadust taastada usaldus Euroopa Liidu institutsioonidesse ning taaskinnitada Euroopa Liidu olulisust kodanikele nii liidus endas kui ka idapartnerlusriikides.

Vasakult: Ehtel Halliste, Marju Lauristin, Māris Cepurītis, Ivana Smoleňová, Jakub Kalenský, Giles Montagnon ja Hannes Rumm

 Konverentsi lõpusõnavõtus rõhutas konverentsidirektor ja EIPK-i teadur Emmet Tuohy vajadust vältida nn „idapartnerluse väsimuse“ tekkimist reformide elluviimise jätkamisel ja Euroopa Liidu suunalise integratsiooni kasulikkuse kommunikeerimisel. Konverentsi kõrgetasemelisus nii kõnelejate kaliibri kui ka huvitatud osavõtjate arvu poolest demonstreeris aga, et seni veel väsimust ei ole ning et see on välditav ka tulevikus. Lõpetuseks mainis Tuohy eelseisvaid idapartnerluse temaatikale keskenduvaid üritusi, mis on plaanis Eesti eesistumise raames: e-Valitsemise ministeriaal, Ärifoorum, Kodanikuühiskonna konverents jne.